Kevadine paast, 05.03.-17.04.2014

04.03.2014 on vastlapäev, mida kutsutakse ka lihaheitepäevaks.  Eesti rahvakalendris on tegemist viimase päevaga enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Eestis oli veel möödunud sajandi algul toitumine aastaajaga seotud. Sealiha söödi ainult talvel. Siga tapeti mardipäevaks või jõuludeks ja jagati talve peale. Vastlapäevaks olid ainult jalad järgi ja seetõttu neid söödigi. Peale vastlapäeva sea liha ei söödud. Sellest nimetus lihaheitepäev. Liha oli otsas, lehm polnud veel lüpsma ja kanad munele hakanud - nii oligi olukord paratamatult paastuga sarnane.

Tänapäeval ei saa liha otsa, seda jagub poest aastaringi. Kuid vahel oleks ju hea lasta kehal loomsest valgust puhata ja proovida teistsorti toitumist. Sellest sündiski üks tänapäeval nii populaarne challenge´i idee. Olen siiani oma elus liha- ja piimatooteid regulaarselt tarbinud. Nendest loobumise näol on tegemist suure muutusega igapäevases toiduvalikus ja harjumutes. Algselt on tegemist väljakutsega mulle endale, kuid see oleks ainult tore, kui keegi veel tahaks kampa lüüa!

EESMÄRK: 

Vältida loomseid toiduaineid vahemikus 05.03.-17.04.2014, vastlaspäeva järgsest päevast lihavõttepühadeni.

MIKS: 

taimetoitluse sügavamaks mõistmiseks ning tulevikus toitumisnõustajana taimetoitlaste nõustamise jaoks kogemuste saamiseks; 

tervise turgutamiseks kevadel ja talvekilode maha raputamiseks; 

köögiviljade suurema tarvitamise eesmärgil ja uute põnevate retseptide saamiseks; 

maailmapildi avardamiseks ja kogemuse mõttes :) 

MINU REEGLID:

EI 

Liha

Kala ja muud mereannid

Muna

Piimatooted

Alkohol

Rafineeritud suhkur ja muud rafineeritud toiduained

Gluteenitalumatuse tõttu väldin gluteeni sisaldavaid teravilju

JAH

Köögiviljad

Puuviljad

Gluteenivabad teraviljad

Kaunviljad

Tervislikud rasvad (pähklid, rasvad, õlid jne)

jne...

Kasutan Tervise Arengu Instituudi toitumisprogrammi Nutridata, et jälgida tasakaalustatud toitumist ja kehale vajalike toitainete kättesaamist. Lisan ülevaateid oma toitumisest päevade kaupa ka siia ja püüan kajastada põnevamaid retsepte.

Elage kaasa! :)

Vürtsikas brokoli-maguskartulisupp

Kevad ei ole enam kaugel, paras aeg veel isu vürtsikatest püreesuppidest täis süüa.

KOOSTISOSAD

1 spl extra virgin oliiviõli

1 sibul

2 küünt küüslauku

500g maguskartulit e bataati

1 liiter köögivilja puljongit

300g spargelkapsast e brokolit

1 tl tšillikastet

maitseks soola

Kuumuta poti põhjas õli, hauta selles tükeldatud sibulat 5–7 minutit, kuni pehmeneb. Lisa purustatud küüslauk ja hauta veel 2–3 minutit. Koori maguskartul, tükelda ja lisa potti. Kuumuta mõni minut. Lisa puljong, kuumuta keemiseni ja hauta 10 minutit. Lisa õisikuteks tükeldatud brokoli ja hauta veel 5 minutit või kuni köögiviljad on pehmed. Püreeri supp. Maitsesta tšillikastme ja vajadusel ka soolaga. Soovi korral kaunista kõrvitsaseemnete ja palsamiäädikaga.

Kohandatud Toidutarest.

Naudi!

Apelsini-greibimahl

Praegu on veel poodidest saada erinevaid, küpseid ja magusaid tsitrusviljasid, millest saab pika nädalavahetuse hommikul teha eriti mõnusat tervislikku mahla.

Pese viljad ära ja lõika pooleks. Kasuta olemasolevat pressi.

Naudi!

Bambusaurutiga köögiviljade aurutamine

Sain ühest oma lemmikblogist (vt siit: Tassike elu topelt koorega) innustust ja ostsin endale bambusauruti. Etteruttavalt võib öelda, et suurepäraselt kulutatud 15 eurot ja miks ma küll juba varem selle peale ei ole tulnud??!! :) Varasemalt olen arvanud, et bambusaurutid on pigem dim sum´ide tegemiseks ja ei ole mõelnud, et seal saab ju ka aedvilju ja kala või liha teha. Spetsiaalse auruti või aurutuspoti ostmine on aga edasi lükkunud, kuna köögikapid ei veni kahjuks (enam rohkem).

Aurutamise puhul on tegemist ühe tervislikuima toiduvalmistamisviisiga ja lisaks valmisid köögiviljad nii kiiresti! Boonuseks oli veel eriti hea maitse. Nagu näha, siis olen tõelises vaimustuses. Eelpool viidatud blogis on pikemalt juttu aurutamise kasulikkusest ja vaadake neid kauneid pilte! Minu pildid on kahjuks õhtupimeduses tehtud ja ei kannata kriitikat, kuid ettekujutuse vast saab :)

Minu ostetud bambusauruti on kahekorruseline. Alumisele korrusele panin köögiviljad, mis valmivad kauem. Antud juhul kartulit, porgandit ja kaalikat. Teisele korrusele panin kiiremini valmivad lillkapsa, brokkoli ja suvikõrvitsa. Vokkpanni põhja pane vett, u 5cm jagu aga nii, et auruti ei oleks vees. Mul päris nii palju ei mahtunud aga kõik toimis ikka kenasti.

Auruta umbes 10 minutit...

....jaa valmis nad ongi!

Naudi!

Hirss

Hirsi puhul on tegemist gluteenivaba teraviljaga. Minu menüüst on see täiesti väljas olnud ja ei meenu kas ma üldse olen varem hirsiputru söönud. Sel nädalavahetusel sai see viga parandatud ja vahelduseks oli täitsa mõnus!

Hirsi tervistavad omadused 

Hirss sisaldab valku keskmiselt keskmiselt 10-12%, selle aminohappeline koostis on parem kui nisul, riisil ja maisil. 

Hirss on hinnatud mineraalide allikas. Hirsiterades on palju fosforit ja magneesiumi, leidub ka kaaliumi, tsinki ja vaske. Samuti on saab hirsist mimesuguseid B-grupi vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin, B6). Omapärase maitse annab hirsile tema kõrge ränihappesisaldus, millel on positiivne mõju kolesteroolitasemele ja luudele. 

Hirss on gluteenivaba, seega sobib kasutada nisu jt teraviljade talumatuse korral. Hirss on ka üks väheseid leeliselisi tervilju, seda on väga kerge seedida ja ta on harva allergiat tekitav. Suure kiudainetesisalduse tõttu kaitseb hirss südamehaiguste, diabeedi ning vähi vastu. Hiina meditsiinis on teada hirsi põrna tugevdav toime. Käivad vaidlused selle üle, kas hirssi tsöliaakiahaiged võivad kasutada, sest see sisaldab nisu alfa-gliadiinile sarnaseid prolamiine. 

Allikas: ViaNaturale koduleht

Uued Orgran-i tooted proovimiseks

Sain Orgran-i firmalt uusi gluteenivabasid tooteid proovimiseks. Annan jooksvalt teada, kuidas emotsioonid on ja mida teistelegi soovitaksin! 

Tervislikum toitumine - edusammud, I osa

Vaikselt tuleb ju nende uusaasta lubadustega tegeleda, et need ei jääks ainult lubadusteks :)
Siin mõned edusammud tervislikuma toitumise suunas:

• Jaanuar oli täiesti kohvivaba. Algus oli raske, pea tuikas mitmel päeval ja jõin asenduseks kõigepealt musta teed, siis rohelist teed ja lõpuks ei olnud enam üldse tarvis teed juua ning ausalt öeldes ei olnud ka tahtmist. Nüüd joon vahel hommikuti leiget vett sidruniga. Kokkuvõttes - kui esimesed päevad ära kannatada, siis edasi oli mul juba küllaltki lihtne. Eks näis, kas tuleb täitsa kohvivaba aasta :) Praegu on mõte pigem selline, et vahel ei keelaks endale head kohvi, kuid igapäevaselt ei taha enam tarbida. Vähem stimulante!
• Suhkru vähendamise osas on arenguruumi, kuid edusamme olen siiski teinud. Tarbimine on kindlasti vähenenud ja enamik endiselt tarbitavast suhkrust tuleb looduslikest suhkrutest: puuviljad, mesi ja stevia. Sellesse teemasse sobib hiljuti vaadatud BBC dokumentaal "Addicted to Pleasure - Sugar". 
  
• Avastusi ja katsetusi uute või taasavastatud toiduainete osas:
• Chia seemned - olen nüüd paar päeva pannud õhtul chia seemned ja kaerahelbed koos mandlipiimaga likku ja hommikul lisanud sellele segule ohtralt mustikad ja vaarikaid. Väga maitsev ja hea vaheldus ning ohtralt omega-3 rasvhappeid!
• Mungoa idud - esmakordne katsetus ise idandamise osas. Uskumatult lihtne! Ei ostnud spetsiaalset idandamisnõud, piisas purgist ja marlist. Just on idanemas uus laar ja plaan on lähiajal katsetada ka lutserni idandamist.
• Maitsepärm - põnevad parmesani maitset meenutavad helbed. Suurepärane B-grupi vitamiininide ja tsingi allikas.
• Kaunviljad - kikerherned, läätsed ja oad. Olen neid loomulikult ka varasemalt söönud, kuid nüüd püüan kaunvilju tarbida igapäevaselt. Mmm läätsehautis või kikerherne-peedi võie...
• Smuutid - ka neid olen  varasemalt teinud, kuid nüüd läheb smuutidesse ka palju rohelist salatit (vitamiinid, fütotoitained jm), lisaks marjad, veidi banaani, pähkleid või seemneid ning vett, piima või taimset piima.

Kust see tervis ja hea enesetunne ikka tuleb, kui ise selle nimel vaeva ei näe! Usun, et lisaks armastusele käib ka tervis kõhu kaudu :)